Mais avatud LIPO on praeguseks töötanud nii kaua, et esimesed kired selle ümber on jõudnud raugeda. Minu jaoks on tegu aga esmakordse külastusega.
Millegi pärast meenub uksel juba paarikümne aasta eest siit ilmast lahkunud vanaisa, kes kutsus mind alati toidupoodi kaasa ja võimalusel hoovilt veel ka paar naabripoissi kui poodi vorsti ostma läks. Nii sai pikema jupi.
Küsin vaid: "Kas LIPO ametnikud ei peagi oskama eesti keeles suhelda?" Järgneb pikem paus, ma ei mõista, kas müüja sai minust aru või mitte. Kergest kohmetusest üle saanud tuleb ka vastus: "Juhataja budjet!"
Kauplemine käib LIPOs üle leti, enam vähem igast tootegrupist on müügil 1-2 toodet, väljapaneku värvide virvarr ei pimesta. Ruumi on palju.
Nagu juba öeldud, läheb hindade üles kirjutamine libedalt, kuniks üks müüjatest taipab, millega tegelen. Eelmainitud karjatusele järgneb pikk venekeelne monoloog. Mina räägin omas emakeeles vastu ega adu väga hästi, kas minust ka tegelikult aru saadakse. Kuna mul on puudu vaid paar hinda, ei ürita ma ka eriti olukorrale lahendust otsida.
Lahkun argpükslikult
Küsin vaid: "Kas LIPO ametnikud ei peagi oskama eesti keeles suhelda?" Järgneb pikem paus, ma ei mõista, kas müüja sai minust aru või mitte. Kergest kohmetusest üle saanud tuleb ka vastus: "Juhataja budjet!"
Vastan: "Ahah." Lähen täpsustan veel teistelt müüjatelt porgandite ja hakkliha hinda ning jõuan enne argpükslikku lahkumist telefoniga poesaalist mõned fotod teha. Vaidlemiseks tuju pole. Juhatajat ootama ei jää, kuna ei tunne, et oleksin midagi valesti teinud. Mõtlen veel, et las tulevad karistused minu vaenuliku tegevuse eest hiljem, kui need tulema peavad.
Kuna LIPO kaubavalik on üsna piiratud, astun tavapärasest toidukorvi reeglistikust veidi välja. Kriipsutan tavapärasest nimekirjast maha tooted, mida lettidelt leida ei õnnestu ja püüan ka tavalistel turumajanduse alustel töötavatest poekettidest leida võimalikult sarnased tooted LIPOs pakutavale. Erandkorras ei tee ma vahet ka sellel, kas juust on viilutatud või mitte. Tavapäraselt viilutatud juust ei kvalifitseeru, kuna selle kasutusvõimalused on piiratud. Valin kõigis võrreldud poodides kuni kilo kaaluva Hollandi juustu pakendi ning võrdlen kilohindu.
Ootamatult madal koht tabelis
Nimekirjast jäävad välja õlu, kaerahelbed, jogurt ja viinerid. LIPO kodulehe andmeil peaks viimased kaupluses justkui saadaval olema, kuid letist leian vaid sardellid. Silti: "Viinerid on otsas!" kusagil näha ei õnnestu.
Vaatluse lõpptulemus võib nii mõnelegi aga üllatav olla: LIPO jääb alles neljandale kohale, toidukorvi hind on esimeseks tulnud Maxima omast ligi neli eurot kallim! Arvestades, et kogu vaadeldud ostukorvi maksumus on 30 euro ringis, on tegu igati märkimist väärt summaga. Enamasti jäävad sarnase tootevalikuga hinnavaatluse puhul end soodsatena positsioneerivate poodide hinnaerinevused ühe euro piiresse.
Tekst ja vaatlus: Kaarel Tigas