Sel korral proovisime lisaks tavapoodidele toitu osta internetist leheküljelt Netimarket (www.netimarket.ee). Meie testostu tegemise hetkel väitis loendur leheküljelt, et veebipõhisel supermarketil on praeguseks ligi 14 000 rahulolevat klienti ja poest on ostetud üle 850 000 toote.
Meil on traditsiooniliste toidupoodide külastamisel tekkinud mõningane vilumus. Vähemalt oma kodupoest suudame õiged riiulid kiiresti üles leida, pere tublimad poeskäijad on võimelised poenimekirjagi kodus külmkapi juures olles koostama loogilises järjekorras nii, et hiljem poes ei peaks asjatult riiulite vahel ekslema. Kuidas käib toidu ostmine internetis?
1182 ostukorvi tiim suudab praeguseks oma ostukorvi nimekirjas olevad tooted üle vaadata sõltuvalt poe suurusest 20-30 minuti jooksul. Sinna sisse jääb ka aeg vaadata erinevaid sooduspakkumiste kuhilaid vahekäikudes, et mõni odavam toode kahe silma vahele ei jääks.
Ka internetti kasutab enamik meist regulaarselt ning enamlevinud veebilehtede ja rakenduste abil on meil kõigil tekkinud mingisugune oma loogika, kasutajavilumus. Sõltuvalt kasutaja vanusest, arvutihuvist ja -staažist ning internetis tehtavate toimingute hulgast, on harjumused küll väga erinevad, kuid lõpuks jõutakse enamasti siiski soovitud tulemuseni.
Netimarketit testides panime ka stopperi käima. Tulemuseks 43 minutit. Umbes sama aeg kulus meil ka tavalise toidupoe külastamiseks siis, kui riiulite paigutusloogika polnud pähe kulunud. Netimarketi saidil on võimalik võimalik kaupu valida virtuaalseid osakondi pidi kolades või otsingumootorit kasutades.
Kui toidu ja muude esmatarbekaupade ostmisel lähtuda loogikast, et tahaks soovitu kätte saada võimalikult odavalt ja kiiresti, on keskkonnal veel arenguruumi. Tooted sorteeritakse nii otsingutulemustes kui osakondade loetelus tähestiku järgi. Kuna enamasti on toote nimetuses esimesel kohal tootja nimi, siis tuleb soovitud toodet nimekirja kammides otsida, sealt ka põhiline ajakulu. Ilmselt otsib enamik meist enamik poest kaupa siiski toote, mitte tootja nime järgi. Oleks kergem, kui näiteks piimad kuvataks ühes koos, mitte läbisegi teiste piimatoodetega. Hetkel on näiteks kõik Alma piimatooted nimekirja alguses ja Tere omad lõpus.
Otsingutulemusena kuvatakse otsisõna “piim” peale ka kõik teised tooted, mille tootenimetuses sisaldub sõna piim. Näiteks kohupiimakreem ja millegi pärast ka valge plastikust lõikelaud. Samas kui otsida mitut sõna, näiteks “piim kile” pikeneb tulemuste nimekiri veelgi.
Kui eelkirjeldatud loogika toimiks sarnaselt klassikalise toidupoega ja otsides piima, leiakski ainult piima, võiks Netimarketis ostud korvi saada ilmselt kusagil 10 minuti jooksul.
Üks asi veel. Kes ostab toitu korraga terveks nädalaks, jälgib ilmselt üsna tähelepanelikult ka toodete säilivusaegu. Leidub neidki, kes riiulitelt tagant poolt pikema säilivusajaga kaupu õngitsevad, sest pole ju mingi uudis, et lühema säilivusajaga sama kaup paigutatakse riiuli esimesse äärde. Netipoes sõltub kõik aga tellimuse komplekteerija suvast.
Mis aga peamine, kas internetist toidu ostmine on odav? Kogetu põhjal ütleks, et pigem mitte. Jääb igaühe enda otsustada, kas mugavus ja ajasääst kaaluvad rahakulu üles või mitte? Hinnavahe odavaima tavapoega tuli 1182 ostukorvi tooteid arvestades ligi 18€*. Selle raha eest saaks juba märkimisväärselt pika otsa taksoga teha rääkimata isikliku auto küttekulust. Väljas pool Tallinnat lisandub Netimarketist tehtud ostu hinnale veel ka 6€ saatekulu.
Sel korral osutus toiduhindade vaatluse üsna kindlaks võitjaks Prisma Peremarket.
*Kuna Netimarket ei müü alkoholi, on hinnavõrdluses Netimarketi reale arvestatud teiste tabelis olevate poodide kõige kallim õlle hind.