Värvitraat kodarates ja kleepsud rattaraamil on meeldiv nostalgia, paraku pole need ammu enam olulised isegi laste jalgratta puhul.
Küsimus seisneb pigem selles, kui palju on amorte või kas pidurdavad klotsid või kettad? Jalgratta kohta ei saa enam ammu öelda odav. Kasutatud jalgratas, veidi retrohõngu on tegelikult ka taas moes. Üks kõik kas Skandinaaviast või Saksamaalt tassitakse kokku päris meeleolukat
prügi, mis
värvitraadist edevamgi ning töötab veel jalgrattanagi hästi ning tegelikult juba tasapisi
tarbekunstiteosena kvalifitseerub.
Miks nimetati jalgratast algul hellitavalt kondiraputajaks?
