Plahvatav prožektor ja ragisev helisüsteem on iga kontserdikorraldaja õudusuni. Artist kannatab ja kannatab, kuniks käega lööb ja lavalt maha astub.
Sangamakk ja mikrofon, nii saabki iga pere karaokeõudus alguse. Korra võib ju naljakas olla, kujutad endale ehk
lauluoskust ette? Mõtle oma naabritele ja lastele. Loodetavasti kitarri ikka unustasid? Aga egas keskeakriisis tegelikult midagi häbeneda pole, kuigi keha enam hästi ei jaksa oled ju unistanud
sportlikust suurtulemusest, oma bändist ja katuseta autost ja loomulikult poole nooremast kaaslasest. Hoidku
jumal selle eest kui sul ka nende unistuste realiseerimiseks mingi rahanatuke olema juhtub.
Kes on lapsepõlves välja andnud kasseti nii jõuluks kui suveks ning koos sõprade ja valgete jänestega?
